Autosid võrreldakse tihtilugu naistega - pannakse ilusaid nimesid, silitatakse ja hoolitsetakse ta eest, ja tihtilugu rohkemgi kui oma naise/pruudi eest. Nii võib mehi võrrelda parkimiskohtadega - head on võetud, alles on vaid invaliidide kohad. Ja sedagi mitte alati :(Teatud vanusesse jõudnuda (tänapäeval kipub see olema kuskil 21-22 aasta kanti) tekib probleem sobivate vabade meeskandidaatide leidmisel. Sest samasse vanusekategooriasse kuuluvad mehed kipuvad nooremaid piiluma, vanemate ja kogenumate meeste jaoks kipud ka juba liiga vana olema ning noorematest meestest eriti ei maksa unistadagi (ja teatud vanuse puhul ei tasugi - kui just ise ei kavatse teda oma käe järgi välja koolitada).
Ja siis jäävadki järgi need abielumehed või kellegagi koos elavad mehed. On nad ju suutnud tõestada oma väärtust kui nendega koos tahetakse olla. Midagi ei ole parata - kui ikka täies elujõus meesterahvas teatab, et ta vallaline on ja ilma elukaaslaseta elab (ja juba tükimat aega!!!!), siis läheb tööle räigelt karjuv signaal. Selline nagu oleks keegi võõras üritanud su autosse tungida. Ja küsimusi tekib lausa hulgi:
- miks elab üksi?
- miks pole pruuti?
- kas on veendunud vanapoiss (ja seega sobivate kandidaatide nimekirjast täiesti kustutatav)?
- või hoopis tõeline äpu (kui just pole isu emmet mängida, siis samuti ei tasu torkima minna)?
- kui kellegagi hiljuti ka suhelnud, siis kas lahkuminek oli valus (kui vastus jah, siis võimalus, et usk naistesse jäädavalt kadunud, s.t. aeg ohutu taganemistee otsimiseks)?
Ja ongi parklale ring peale tehtud. Alles vaid tõdemus, et kui kohaotsimisega hiljaks jääd, pole sobivaid vabu kohti olemas. Üle ei jäägi muud kui et tuleb leida koht, kuhu soovid parkida, ning jääda siis ootama selle koha vabanemist...
Foto flyzipper
Flickr.com
